See detsembrikuu on üks kiire kuu, mistõttu ei jõudnud vahepeal uusi blogipostitusi lisada. Oli ju vaja käia erinevatel laatadel, kas siis enda meistriteoseid näitamas või teiste tooteid piilumas. Lisaks veel jõulud ja aastavahetuseootus… Kuid nüüd uuel aastal uue hooga!
Siiski jõudsime laatadel käimiste kõrvalt korda teha mõned uued asjad, millest mõned kaunistasid meie lauda ka EKA jõuluturul.
Kes juba oskas pildilt ära tunda, on tegu vana Singeri õmblusmasina laua sahtlitega. Enamustel neil tundub tekkivat ajapikku üks ja sama viga – tagumised sahtliotsad saavad korraliku koormuse ning pikkamööda purunevad. Selliste purunenud kohtade parandamine on aga üsna aeganõudev ja tülikas töö, mistõttu on sahtlid kiired prügimäele lendama. Odavam on osta uued ja moodsad, papist või plastikust hoiukarbid. Aga meile meeldisid need vanad vineerist sahtel-karbid niivõrd, et otsustasime nad korda teha. Neil on kihvtid koiaugud põhja all ning mõned kriimud siin-seal. Meenutuseks vanadest aegadest isegi lukusüsteem koos võtmeauguga. Pealegi on nende kordategemine heaks õpetuseks isemeisterdajatele, kuidas teatud liiki parandusi teha.
Algas kõik ikka nii nagu enamustel kordategemist vajavatel mööbliesemetel – vana lakikihi maha kaapimisest, mis omakorda sai üle lihvitud lihvimispaberiga.
Ühel sahtlil oli terve ülemine paksust vineerist serv liimist lahti tulnud ja murdunud. Tegu oli narmendava tükiga, millest osa oli pealekauba kaduma läinud. Üks lihtne nipp on sellisel puhul lõigata narmendav serv diagonaalis võimalikult sirgeks nii, et tekkivasse avausse on võimalik lõigata täpselt õiges mõõdus uus vineerist või puidust jupp. Seda lõiget saab teha näiteks väga terava vaibanoaga. Diagonaalis on soovitatud lõigata eelkõige seetõttu, et liimitavat pinda oleks võimalikult palju, mis tagab tugevama kinnitumise. Uue asendustüki lõikasime me uuest vineerplaadist aga lintsaega. See uus klotsike tuleb siis korralikult PVAga liimida puhastatud ja lihvitud avausse, katta ajalehega ning suruda pitskruvidega kokku. Järgmine päev, kui liim on kuivanud, saab kinnikleepunud ajalehed lihtsalt ära lihvida ning teha lihvimist ka kohtadele, mis kuskilt võib-olla veidi turritama jäid.
Teisel sahtlil piisas vaid paarist õigekujulisest spoonitükist, mis kiht-kihilt sai samuti katkisele kohale liimitud. Pisemad pisivead saab parandada tisleripahtliga, kui on teada, et see koht värvitakse pärast üle. Eks need aukudesse liimitud tükkide liitekohad jäävad ikka veidi paistma, kuid seda saab viimistlusega rohkem ära peita. Antud sahtlite puhul, me nende liitekohtade pärast väga ei muretsenudki, kuna tegu ei ole siiski ju antiikmööbli osadega. Disainisime need sahtlid hoopis tänapäevasemaks, et neid oleks hea kasutada kuskil riiulil pudi-padi hoidmiseks või näiteks uue-aasta lubaduste hoidmiseks!
Viimistluse tegime seekord Vivacolori vesialuseliste mööblivärvidega. Ikka enne joonistasime harilikuga sobiliku mustri peale, teipisime maalriteibiga alad, kuhu värvi ei soovinud ning asusime nuustiku-tupsuga tupsutama. Tupsutamise meetodil jääb teibitud serv kõige sirgem. Väga oluline on, et värv oleks pigem kuivemapoolsem, mitte liiga märg. Muidu valgub värv ikkagi teibi alla (puidu pind on juba oma loomult sooneline). Kui juba esimene tupsutuskiht on ära tehtud, võib teiste kihtide tegemisel pisut hooletum olla, kuna teibi serv on esimese värvikihiga kinni kleebitud. Kihte tasub muidugi teha oma 3 kindlasti, sest tupsutamisel võib ebaühtlasi kohti kergemini tekkida kui pintsli või rulliga tehes.
Kui soovitud muster on peale kantud, tuleks pinnad üle viimistleda mõne kihi läbipaistva lakiga (näiteks sobib selleks Tikkurila Kiva poolmatt vesialuseline lakk). Meil endal on hea meel, et võtsime vaevaks nende ajalugu täis sahtlite elulugu pikendada. Loodame, et leidub veel keegi, kes on sama meelt ning soovib neid toredaid saledakujulisi sahtleid oma kodu kaunistama! Tutvu hoiukastidega kodu otsivate toodete lehel!
