Nüüd, kus riburadapidi on kriidivärve juba läbi proovitud, jõudis järg lõpuks ka piimavärvide kätte. Miss Mustard Seed piimavärv on arvatavasti üks popimaid nimesid, mis piimavärvidega seostub, mistõttu on see esimene katsejänes meie eksperimendis.
Kui uurisin, mis omadused on kriidi- ja piimavärvidel, selgus, et kuigi tegu on oma konsistentsilt täiesti erinevate toodetega, on neil üsna palju sarnasusi. Nad peaksid nakkuma ilma pinda karestamata, nad jätavad kriidise mulje, mida on lihtne ka vanutada ja mõlemaid tuleb katta vaha või õliga.
Piimavärvi eeliseid kriidivärvide ees on samuti mitmeid, aga nimetan neist ainult enda arvates kahte olulisemat. Esiteks, kui paljudele kriidivärvidele on mugavuse mõttes lisatud erinevaid ebatervislikke aineid, siis piimavärv on üldjuhul täiesti looduslike koostisosadega. Teiseks, värvides varem töödeldud/värvitud pindasid, saab piimavärviga tekitada kergemini väga omapärast kooruvat efekti kui kriidivärviga. Muidugi võib seda viimast positiivset külge näha ka just vastupidi negatiivse küljena, kui sooviks on just mittekooruv efekt, kuid mulle on see üks olulisi piimavärvi omadusi.
Alati, kui ma pole kindel värvi nakkuvuse tugevuses, alustan mööbliesemest, mis on valmistatud täispuidust. Sellega on kindel, et enamus värve reageerib hästi ning ei kooru iseteadlikult maha. Seekord jäi näppu kaunis lillepostament, mis oma eelmises elus ilutses ühes kontoris. Peale kontori remonti sellele enam kohta ei leitud ning nii see jõudiski meieni. Täname toredaid inimesi keskkonnasõbraliku teo eest, et pikendasid selle mööblieseme eluiga!
Enne piimavärvi pealekandmist kaapisin igaks juhuks ka vana värvi maha, sest seegi juba kibeles puidult maha kooruma. Miss Mustard Seed’i värvitoonidest valisin teadlikult sinepikollase tooni, kuna brändi enda nimigi viitab sellele, ja heledama halli tooni. Minu algne idee oli postament värvida nende kahe värviga, kuid avastasin alles kodus proovivärvimisi tehes, et värvid kahjuks omavahel siiski ei sobinud. Hall muutus kollase kõrval pigem sinakaks tooniks ja seega muutsin käigu pealt värvilahendust ning jäin üleni kollase juurde.
Piimavärve müüakse tavaliselt pulbri kujul. See võib olla üks põhjustest, miks nad on vähemtuntud kui kriidivärvid, sest paljud pole pulbervärvidega kokku puutunud. Tegelikult on pulbrist väga lihtne saada tavaline vedel värv – tuleb pulbrile vaid vett lisada ning seda enamasti 1:1. Ma ise olen leidnud parima praktika lisada vett just pulbrile, mitte vastupidi. Vett tuleks lisada võimalikult väheste koguste kaupa, et ei tekiks tükke. Mulle on tundunud, et paksemat sorti taigna laadse segu segamine hõõrub ise enda sees juba tükikesi vähemaks. Hiljem saab veega lihtsalt konsistentsi lahjendada, kuni tegu on u 10%-se hapukoore paksuse seguga, mis pealt pisut vahutab. Võib ka veel vedelam olla, kui sooviks pigem läbipaistev peitsilaadne tulemus.
Kui segamine hästi välja tuleb, siis mingit muud nippi piimavärviga värvides justkui polegi. Pintsel aga kätte ja värvima! Ja isegi, kui algul tundub, et värvi segades jäid mõned tükikesed sisse, ei tasu muretseda, sest enamasti pintsliga edasi tagasi ’limpsides’ kaovad needki ära. Ma ise ei muretsenud tükikeste pärast üldse – mulle tegelikult selline krobeline pind isegi meeldib. Jätab justkui autentsema mulje, kui plastikut meenutav läikiv pind.
Värvikihte tuleb teha kaks, kui soov on pinda tervenisti katta. Ja värvi katvus oli väga hea! Pärast värvi kuivamist ei tohi unustada seda viimistleda vahaga või õliga. Valisin Annie Sloan värvitu vaha, sest seda oli rohkelt üle jäänud. Toimis igati suurepäraselt!
Kõige kuluvamad kohad postamendil on alused, kuhu pannakse lillepotte. Isegi väga hoolikal kastmisel võib vett sattuda kahjuks ka alusele ning seisev vesi ei mõju puidule hästi. See sai põhjuseks, miks otsustasin need kaks pinda vahatamise asemel üle lakkida. Mitmekordsed lakikihid on tugevamad ja vastupidavamad, kui vaha. Eks see pisut totter ole täisnaturaalsele värvile lisada mittenaturaalset lakki, kuid kuna need pinnad on üsna väiksed, otsustasin postamendi eluea pikendamise nimel seda siiski teha. Meieni jõudes olidki just need osad postamendist kõige koledamad ja veekahjustuste poolt kahjustada saanud.
Värvi nakkuvuse kontrolliks tegin ka värvimisi polüesterlakitud pinnale. Kartsin, et piimavärv ei kinnitu sellele korralikult, kuid mu kartused olid ekslikud. Tulemus jäi igati korralik ning ilus! Varem värvitud pinnaga tuleb aga veel katsetada. Siis oleneb kõik ka juba alusvärvist.
Soe ja täidlane kollane toon sobib postamendile minu arvates väga hästi. Ongi parem, et hall ei kippunud segama – nii sobib see graatsiline olevus paremini erinevate toa toonidega. Pisut kahju on, et esimesel korral ei julgenud kohe põneva kooruva efektiga eset valmis teha, kuid aega on. Õnneks kulus värvi postamendile väga vähe ja saan veel seda õiget efekti ka katsetada. Miss Mustard Seed piimavärve müüakse Võluvate asjade poes Telliskivi Loomelinnakus Tallinnas ja Aparaaditehases Tartus.
Kui endal tekkis ka isu katsetada selle täisnaturaalse värviga, siis soovitan soojalt. Ei riku tervist ja ei jäta ebameeldivaid lõhnu tuppa. Kui aga ise katsetada ei viitsi, ning meie viimistletud postament ’Ja päike tõuseb’ sobiks su koju kui valatult, siis külasta aga Atmosfääri kodulehte ning leiad lisainfot selle soetamise kohta.
