Kevade meeleoludest inspireerituna valmis meil lõpuks taaskord üks uus mööbliese – kummut ’Nordi’. Kummuti toonid said valitud kriidivärvibrändilt Frenchic, mida saab soovi korral soetada armsast Mööblilaeka poest Nõmmel. Inglismaalt pärit Frenchic’ värvide seas on samuti kaks suunda – vaha juba sisaldavad värvid ja need kriidivärvid, mis vajavad kindlasti eraldi vahatamist. Õnneks on need mõlemad absoluutselt lõhnatud ning igati naturaalsed (isegi lenduvaid ühendeid pole!), mistõttu saab mööblivärvimise projekti ilusti toas teha (lihvimise osa siiski ei soovita toas teha).
Kummutist niipalju, et kui enamasti leiame või saame mööblit, siis seekord otsustasime selle nukra eseme osta. Nägin temas nii palju potentsiaali eelkõige tema lihtsa vormi tõttu. Põhjamaine, ilma liigsete detailideta ning uskumatult praktilise suuruse ning omadustega. Mulle meeldivad ilusad asjad, aga kui need pole praktilised, siis ma neid tavaliselt endale ei soeta. Kummutil on päritolu kohta küll mitu templit tagaseinal, kuid need on väga ebaselged. Kõige loetavam on aastaarvu tempel, mis ütleb 1969. Olles sarnaseid kappe varem näinud, julgen eeldada, et tegu on sektsioonkapi ühe osaga.
Enne värvimist ei tohi unustada eeltöid – rasvasuse pesu, karestus lihvimine (nt 150-180 liivapaberiga), uuesti tolm maha pesta ja teipida kohad, kuhu värvi ei soovi. Mulle meeldib ka eemaldada sahtlipaneelid, et neid saaks kergemini värvida ilma vineeri pärast muretsemist. Kindlasti märgi ära milline paneel millisele sahtlile käib ja ka see info, milline sahtel käib alla ja milline üles (ehk sahtlite järjekord). Pisikesed katkised kohad võib ka pahteldada, kuid iga pisemat kriimu ja täket ei tasu ka üritada parandada – las esemele jääb oma iseloom.
Värvimine. Kuigi kriidivärvid on üsna hästi katvad, siis saamaks sellist vanakooli tumepruuni polüesterlakiga kaetud kummutit lumivalgeks, tasub varuda kannatust ja värvi. Valgeid osi tegin suisa 4 kihti, et veenduda kvaliteetses tulemuses. Iga kihi vahel tuleks oodata vähemalt 30 min, mis on tegelikult väga lühike aeg.
Kasuta lapikut nö. laki-pintslit, kui soovid võimalikult triibuvaba pinda. Kõiki mööbli detaile pole alati mõtet lahti võtta. Vahel vanad kruvid on nii kõvasti kinni, et nende lahti saamiseks kulub ilmatu aeg. Nagu Murphy seadus, on alati viimane kruvi see, mis keeldub lahti tulemast. Seega olen kasutanud vahel ka paberilehe nippi. Mulle isiklikult ei meeldi, kui kogu kapp on ühtlaselt üle võõbatud ühe värviga. Detailid, käepidemed, hinged, kruvid… kõik, kõik. See näitab minu jaoks pisut laiskust ja lohakust. Mulle meeldib, kui metallist hinged jäävad ikkagi metalli värvi (on erandeid muidugi). Aga, et saada värvida ideaalselt metalli lähedalt, ilma pintsliga metalli vastu minemata, kasutan ma aeg-ajalt sirge servaga paberilehte. Paber on üldjuhul nii peenike, et mahub igasugu pragudesse ning katab ära osad, mida värvida ei taha.
Sahtlinuppudeks leidsin vanad puidust nupud, mis otsustasin samuti korda teha. Tihti tekib see küsimus, et kas pole mõistlikum uued nupud osta, kuna tööaega kulub korda tegemisele hulgi? Minu puhul pole valikus küsimustki – mulle väga meeldib ära parandada ja ära kasutada just vanu asju. Pealegi, puidust nupud on superluks head!
Vahatades panin tähele, et Frenchic vaha on tõenäoliselt üks pehmemaid, mida seni katsetanud olen. See teeb selle pealekandmise ja laialihõõrumise lihtsaks. Mikrofiiber lapp kätte, torkad selle vahasse ja siis sarnaselt nagu viksiks saapaid, hõõrud vaha värvitud pinnale.
Uuena ei suuda enam seda kappi teistmoodi ettegi kujutada. Kui pildilt hästi ei selgu, siis on kummutil kaks korralikku seest lakitud ja painutatud vineerist sahtlit igasugu vajaliku nodi jaoks ning üks lahti tõmmatava esipaneeliga riiul. Ideaalne ajakirjade ja raamatute jaoks, kuid muidugi saab sinna paigutada ka erisuuruses karpe või muid esemeid, mis vajavad tolmu eest peidukohta.
Kummut ’Nordi’ on müügis meie kodulehel ja ootab, et inimene, kes hindab skandinaavialikku kodusisustust, naturaalseid värve ja on keskkonnasäästlikkuse poolt, ta enda juurde koju viiks!
