Üks meie klient soetas Interneti avarustest endale kasutatud söögilaua. Laud oli ostes lillakas-pruun, lauaplaadil siin-seal täkked ja jalgadel samuti kriimud peal. Tore oli aga see, et ta suutis näha selles lauas potentsiaali – hoolimata kriimudest on laual väga ilus kuju! Boonusena selgus ka veel, et laud on täispuidust ning igati korraliku konstruktsiooniga. Laua all ilutses tempel: „Made in Malaysia”. Kust kaudu see laud Malaisiast Eestisse jõudis, pole teada, kuid Eestis oli ta kodu mingi aeg Põlvamaa kandis.
Kuna laud pidi minema äsjasoetatud uude kihvti heledasse korterisse, oli otsus laud heledaks teha väga kiire. Nii me siis alustasimegi lauaplaadi lihvimisest, milleks kasutasime enamasti lintlihvijat. Palju sai lihvitud ka käsitsi ja mõned kohad tõmmatud ka kaabitsatega. Varem värvitud puitu on enamasti väga raske saada värvist absoluutselt ideaalselt puhtaks, kuna värv ikkagi imendub mingil määral puidu kiudude sisse. Meie meelest annab see tegelikult puidule veelgi enam väärtust ning iseloomu juurde. Kasutasime algul 150st liivapaberit, hiljem vaid 240st. Lõpus tuli lihvitud lauaplaat märjaks niisutada ning kui see ära kuivas, uuesti 240se liivapaberiga üle teha, et püstitõusnud puidukiud maha lihvida.
Lauaplaadi viimistlesime Tikkurila Kiva poolmatt lakiga (30). Kihte ja vahelihve sai tehtud oma 6-7, kuna söögilauda kasutatakse igapäevaselt väga intensiivselt ning see peab olema ikka omajagu kulumiskindel. Soovides kaunist ühtlast triibuvaba lakikihti, on oluline tähele panna, et rullikuga ei tehtaks üleliiga palju edasi-tagasi nühkimist (lakk kuivab tegelikult nii kiiresti, et muidu võib see uuesti rulliku külge kleepuda). Kõige viimane kord tõmmata rullikuga ainult ühte pidi ühtlaselt ja mitte liiga tugevat survet avaldades rulliku otstele.
Laua jalad värvisime valgeks. Ka enne kruntvärvimist me teeme ikkagi igaks juhuks lihvpaberiga pinna karedaks. Kruntvärv (kasutasime Otexit) peaks küll nakkuma ka ilma lihvimata pinnale, kuid igal juhul on tulemus tugevam, kui alguses on lihv tehtud. Esimene krundi kiht ei pea olema üldse ideaalselt kattev. Alles teine kiht katab enamasti alt paistva tumeda tooni. Kruntvärvi kihtide vahel, kui värv oli 24 h kuivanud, tegime samuti vahelihvi. See annab mõnusa siidise tulemuse! Kruntvärvi peale tegime kaks kihti vesialuselise mööblivärviga. Krunt ise jääb küll kaunis tuhm, kuid kui seda millegagi üle ei töötleks, määrduks see väga kiirelt. Isegi kui tundub, et ühest mööblivärvi kihist võiks piisata, on tulemus näidanud, et vähemalt kaks kihti on ikka kohustuslik.
Lauaplaadi all oleva jalgu toetava konstruktsiooni värvisime samamoodi valgeks nagu jaladki. Nii ei ole jalad ja lauaplaat üksteisest totaalselt erinevad, vaid sulanduvad justkui ühtseks tervikuks. Laua alt värvides, kasutasime nurga kohtades ka pintslit, kuna rullikuga ei saa hästi värvida sisenurki. Selleks tegin mina kiirelt pintsliga nurga värviseks (olles kindel, et värvi üleminek oleks võimalikult tasane) ja Kalle tuli rullikuga kiirelt järgi. On oluline, et pintsliga värvitu ei jõuaks enne ära kuivada, kui rullikuga üle tehakse.
Tulemus sobis uude korterisse veatult ja hea oli näha kliendi rahulolevat naeratust!
Kui kellelgi tekkis küsimusi mõne töö-protsessi täpsema kirjelduse kohta, võib meile julgelt kirjutada ja üle küsida.
Rohekm pilte valminud lauast leiab siit.
