Poodides müüakse üha enam erinevaid imetooteid, mida pole jõudnud proovida, kuigi isu on olnud suur. Eriti segane tundub olevat peitside valik, kuna neid varieerub tavalisest veisaluselisest peitsist kuni lakkpeitsideni välja. Mis aga on nende tegelik erinevus tavakasutajale?
Ega me siin ühe postitusega nüüd kõiki peitsitüüpide saladusi lahendada ei jõua, kuid algust teeme sellegi poolest. Võtsime alustuseks mõningad Herdins firma tooted, millest esimesena katsetame Interjööri peitsiga.
Kuna me tahtsime proovida just põnevaid värvilahendusi, mida nad pakuvad ohtralt, siis jäid meile näppu üks ilus naturaalne taluroheline (410 allmogegrön) ja veidi säravam lavendli karva interjööri peits (421 lavendel). Ostes otse maaletoojalt (Laki 14a), on 300ml 4.79, kuid seda leidub ka erinevates ehituspoodides, kus on see küll arvatavasti veidi kallim. Konkreetselt seda Herdinsi peitsi kulus meil imevähe! Pisikesest tilgast piisas terve töö tegemiseks.
Kapinurgas on ammusest ajast oodanud oma aega ka valged nagikonksud, mis olid varem kasutusel Kalamajas ühes Rita-nimelise vanema daami korteris. Kahjuks on nüüd daam meie seast lahkunud ja korter saanud korraliku ümberkorralduse. Nagid päästsime hukule määramisest.
Kaks asja kokku pannes sündis otsus valmistada nagi Rita. Kuna konksud juba on oma päritolult Kalamajast, siis ei olnud meil muud valikut, kui leida ka nagilaud samast asumist. Selleks sobis meie meelest päris hästi vana fassaadi voodrilaua jupp, kaunilt freesitud reljeefiga.
Peitsimise puhul tuleks arvestada, et peits imendub puitu väga kiirelt ning kui ei soovi nähtavaid jätkamise jälgi, tuleks töö teha üsna kiiresti valitud osade kaupa. Näiteks teha kiirelt terve esipaneel, seejärel alles servad ja otsad.
Peitsimise tehnikaid on mitmeid, kuid mulle endale meeldib kõige rohkem kuivemapoolse pintsliga tehnika, sest sellega saab peitsi korralikult puidu sisse hõõruda. Olen proovinud ka sellist varianti, et peitsi kanda pinnale kohe rohkelt, nii et ujub, ning siis kas lapi või majapidamispaberiga hõõruda ja üleliigne ära pühkida. Toimib hästi ka see variant.
Roheline toon tuli üllatavalt ilus ja naturaalne. Kartsin kärtsumat tulemust, sest kui peitsi värvitooni topsis vaadata, on see üsna ere. Jäin rahule juba ühekordse peitsimisega, kuigi tugevama tooni soovil on soovitatud peitsida kaks korda. Võib-olla lavendlikarva peitsi tahaks proovida veel kahekordse peitsimisega – ühekordse peitsimise tulemusena tuli igal juhul mõnus hele ja pastelne värvitoon. Peitsitud pind on parema kaitse tagamiseks mõistlik üle lakkida omakorda Herdins Interjöörlakiga või muu vesialuselise lakiga, mida me nagi puhul ka muidugi tegime. Lisaks muidugi on väga mugav, et vahendid saab puhtaks pesta vaid veega ja ei pea kasutama mineraaltärpentiini. Tuletame ka veel meelde, et vesialuseliste toodete peale kandmisel kasutatakse sünteetilisi pintsleid.
Käsil on meil tegelikult ka juba Herdinsi peitsipulbriga peitsimistööd, kuid sellest kirjutame juba järgmine kord. Siis kui erinevad peitsi-suguvõsa liikmed on läbi proovitud, on kange soov proovida teha ka üks korralik võrdlev postitus erinevate firmade peitsitoodete vahel. Ega ma kindel pole veel, kas sellist võrdlust annab teha, kuid proovida ju võib!
Valminud eht Kalamaja ainetel nagi on aga täiesti saadaval ning täpsema info leiab juba meie lehelt Otsivad kodu toodete alt!
