Vanasti tehti paljudele mööbliesemetele väga ilusad metallist kaunistused, näiteks sepistatud hinged või käepidemed, nurgakaitsed või jala-kaunistused. Kui aga mööblitükk on juba pikemat aega oodanud oma restaureerimisjärge kuskil niiske kuuri all, kipuvad need kaunid metallosad rooste minema. Me hea meelega jagame teiega ühte nippi, kuidas me siiani oleme vana mööblifurnituuri roostest puhtaks saanud. Hindame väga ökoloogilisust ning naturaalsust, mistõttu ongi just see versioon meie lemmikuks kujunenud.
Näiteks võtsime ühe parajasti renoveerimises oleva vana riidekapi hinged, mis ei ole oma olemuselt just väga erilised, kuid sobivad kapi kulunud ilmega paremini kokku kui uued läikivad hinged. Hinged olid üleni roosteplekkidega kaetud, kuid siiski veel tugevad, mis oli teine põhjus, miks otsustasime nende puhastamise kasuks.
Kõigepealt tuleb metallosad otse loomulikult mööbli küljest lahti kruvida. Järgmisena tuleb need asetada mingisse nõusse ja katta äädikaga. Selleks sobib näiteks väga hästi tavaline 30% söögiäädikas. Ma enamasti lisan ka pisikese koguse kraanivett, et äädikas liiga kange poleks. Võimalik, et ega see 30% puhas äädikas ka midagi väga hullu ei teeks, kuid nii igaks juhuks. Ja siis tuleb lihtsalt lasta neil asjadel selles äädikavees ööpäev seista. Kindlasti tuleks jälgida, et metallosad oleksid täielikult lahusega kaetud, sest osad, mis jäävad lahusest välja, puhtaks ei lähe. Hea oleks topsile lisada ka kaas, et öö jooksul äädikaaurud minema ei hõljuks.
Kui ööpäev on oodatud, siis hingesid välja võttes on juba kohe näha, kuidas rooste on hakanud metalli küljest lahti kobrutama. Nüüd ei ole muud teha, kui võtta üks suure numbriga (näiteks 180-240) liivapaber ning hõõruda lahtine rooste maha. Seda on hea teha kas jooksva vee all või kasutades aeg-ajalt puhastuslappi, millega saab lihvitud roostet ära pühkida.
Roostekiht eemaldatud, pese asjad korra uuesti jooksva vee all puhtaks, et äädikas maha saada. Olen lugenud erinevates blogidest, et osad panevad metalli seejärel ka umbes 10ks minutiks soodavette, mis peaks äädika poolt tekitatud protsessi peatama. Oleme enamasti ka sama teinud, sest lisaks aitab soodavesi ka natuke seda roostet eemaldada, mis lihvimisega ei eemaldunud. Soodavee jaoks kindlat retsepti pole, kuid ühe tassi peale umbes teelusikatäis söögisoodat on kindlasti rohkem kui küll.
Kõige viimasena on kõige olulisem etapp kõik metallist osakesed väga korralikult ära kuivatada. Kõigepealt näiteks lapiga üle käia ja siis võib lisaks veel föönitada, et saada kuivaks ka raskesti ligipääsetavad osad. Kohtadele, mis jäävad märjaks, võib rooste kohe uuesti tekkida.
Kui ühest ööpäevast äädikalahuses ei piisa ning mingil põhjusel ei võta lahus kogu roostet maha, võib loomulikult jätta metalli ligunema ka kauemaks või teha lahus kangemaks. Hea tulemuse annab ka vahepeal äädikavee välja vahetamine uue vastu.
Seni on meil kõik vajalikud detailid selle meetodiga väga ilusti puhtaks läinud, kuigi vahepeal on väga raske uskuda, et mõnest enam asja saab. Oleme kuulnud, et häid tulemusi annab ka leotamine Coca-Colas või sidrunimahlas. Coca-Colaga oleme katsetanud ühe vana eestiaegse marga mündi puhastamist ning see toimis küll väga hästi. Usun, et see peaks siis toimima ka muu metalliga. Sidrunimahla ei ole raatsinud selleks otstarbeks raisata – palju häid vitamiine läheks siis ju raisku! 🙂 Aga kui kellelgi on kogemusi, võite julgelt jagada!
